Minu nimi on Annika.

Olen mänginud korvpalli ligikaudu 20 aastat. Pean ennast läbi ja lõhki spordiinimeseks, kes elab kaasa ka teistele Eesti sportlastele. Lisaks töötan paralleelselt ettevõttes nimega “Spordihooldus”. Üsna pea on täitumas kuues aasta selles toredas kollektiivis.

Tänu spordile ja tööle olen kokku puutunud paljude sportlastega ja mitmete füsioterapeutidega nii Eestis kui ka välismaal ning paraku näinud pealt ka paljusid traumasid. Kahjuks olen ka ise pidanud läbi elama nii mõnegi trauma ja seeläbi käima operatsioonilaual.

Antud blogi eesmärgiks on tutvustada “Game Ready “külma- ja kompressiooniseadet läbi minu kogemuse.

MINU ESIMENE SUUREM TRAUMA

Alustades tööd Spordihoolduses oli mul juba esimene kogemus GR seadmega olemas, kui 2016. aastal vigastasin korvpallimängus õnnetult põlve. Traumapunktis tehti esimesed põlvetestid kinnitamaks vigastuse suurust ja ulatust. Vastus oli karm: „Siin on küll kõik katki.“ Mäletan tollast emotsioonide kõikumist nagu eilset päeva. Pärast MRT-uuringut sain diagnoosiks eesmise ristatisideme (ACL) rebendi, mensiki rebendi, kõhrekahjustuse ning luustruktuuri muutuse.

Põlv oli tugevalt paistes ja oleks vajanud kohest Game Ready seadme kasutust, et enne lõikust turse maha saada. Üritasin seda teha rohke jää ja külmakottidega. Kuu hiljem oli lõikus Madis Rahu poolt tehtud. Õnneks oskas üks tuttav soovitada GR seadet ning sain juba haiglas oma esimese sessiooni tehtud. Tagant järele mõeldes ei kujuta ette, kuidas tavalise külmakotiga oleksin hakkama saanud.

Kasutasin masinat maksimaalselt ehk viisin raviseansse läbi ööpäevas mitmeid kordi.

Valu vaigistamine oli selle seadme juures minu jaoks kõige olulisem. Eriti raskesti talutav oli just haava valu. Mõne päevaga muutus valu väiksemaks ning tänu seadme kompressiooni mehhanismile alanes vaikselt ka paistetus ja sain hakata füsioteraapiaga tegelema. Rentisin seadme nädalaks ja sellest täiesti piisas. Pärast seda kasutasin taas külmakotte, kui põlv hakkas uuesti kuumenema.

Spordihoolduses töötades olen rentinud GR masinaid sadu kordi uurides klientidelt, milline operatsioon on neid ees ootamas. Enamasti tullakse meie juurde just vahetult enne põlveoperatsioone. Domineerivad ACL-i ning meniski vigastused. Väga palju renditakse ka hüppeliigese vigastuse puhul (sidemete venitus/rebend). Mida kiiremini seadmeni jõuad, seda kiirem on taastumine. Eesootavate põlveoperatsioonide korral olen rääkinud juurde ka enda kogemusest ja andnud kaasa julgustavaid sõnu.

Sportlastele olen alati enda kogemusele tuginedes sisendanud, et pärast vigastust tuled tagasi veel tugevamana. Õpid end paremini oma kehas tundma, kui aktiivne füsioteraapia pöörab tähelepanu nii suurematele kui ka väiksematele lihastele ja nende tugevdamisele. Lisaks kasvatab see protsess vaimset poolt.

Esimestel aastatel oli meil rendiks kaks seadet, mis olid reeglina koguaeg töös. Rõõm on tõdeda, et nüüd on seadmeid üheksa ja nendega koos kasutatavaid mansette pea kõikidele kehaosadele. Kliendid saavad valule leevendust, saavad paistetuse kiiremini alla ning põlve uuesti liikuma. Kindlasti soovitan leida enda jaoks sobiva füsioterapeudi, kes aitab, toetab ja vajadusel ka motiveerib. Edasine sõltub juba endast ehk järjepidevusest taastusravi tegemisel. Suurt rolli mängib ka ettevaatlikkus, kui liialt varakult ei tasuks uuesti meelisalaga alustada. Mitmeid kordi on seeläbi ACL side uuesti katki läinud.

MÄÄRISIN KA VANAISALE GR SEADME PÄHE

Pärast esimest suuremat traumat olen pidanud seadet kasutama veel korduvalt. Minu kogemus Game Ready seadmega on olnud ülimalt positiivne, mistõttu olen seda soovitanud ka pereliikmetele, sõpradele ja tuttavatele.

Paar aastat tagasi oli minu vanaisal põlvevahetus operatsioon ehk endoproteesimine. Veensin teda pikalt, et ka temal oleks pärast operatsiooni GR seadet väga vaja. Lõpuks sain ta nõusse ja rentisin seadme, et kohe operatsiooni järgselt saaks seda kasutama asuda.

Tagasihoidliku inimesena ei tahtnud ta õdesid tülitada, mistõttu seade seisis esimesed päevad niisama. Lõpuks läksin ise kohale, et talle seade põlvele panna ning näitasin ka õdedele, kuidas seda kasutada. Kahjuks antud osakonnas seadmeid ei olnud ning õed olid vaid kuulnud, et see on kasulik aparaat patsientide järelravis.

Üldjuhul on soovitatud, et esimesel päeval pärast operatsiooni peaks kompressioonitugevus olema minimaalse tugevuse peal. Hiljem, enesetunde paranedes tuleks tugevust järk-järgult suurendada. Seadme temperatuur võiks jääda 4-6. kraadi vahemikku.

Alustuseks panin kompressioonitugevuse minimaalseks ja temperatuuri neljale kraadile. Vanaisal hakkas põlv esimese seansi ajal tugevalt valutama, mistõttu käskis ta mul see kohe pooleli jätta. Seade paneb vere vigastatud piirkonnas liikuma ja ilmselt seetõttu tekkis väga valulik reaktsioon. Ilmselt surus ka minimaalne kompressioon haavadele ning see tegi samuti haiget. Pärast järjekordset pikka veenmist proovisime järgmisel päeval seadet uuesti. Lülitasin kompressiooni välja ja kasutasime vaid külmaravi. Vanaisa sai valule silmnähtavat leevendust. Mõned päevad hiljem julges ta juba kompressiooni kasutada ning kui haiglast koju sai, siis seade töötas juba maksimaalsel võimsusel.

SEADME ÕIGE KASUTUS

Väga tähtis on seadme ja sellega kaasas käivate mansettide õige kasutus. Tihti on helistatud, et panin jää masinasse, kuid seade endiselt ei tööta ning lõpuks selgub, et vesi unustati lisada. Tuleb kuulata hoolikalt töötajat, kes selgitab, kuidas GR seade töötab, mis parameetritega võiks seda kasutada ning kuidas seadme ja mansettide eest hoolitseda. Küsige julgelt, kui midagi jääb arusaamatuks. Visake pilk peale ka kasutusjuhendile: https://www.youtube.com/watch?v=O5FWRGHQg90 . Alati saab helistada, kui seadme kasutamisel tekib komplikatsioone.

Seadme kasutamine tuleb koheselt pooleli jätta, kui ekraanile tekib kas veateade või opereeritud piirkonda lööb terav valu. Antud juhul tuleks meiega kindlasti ühendust võtta!